You are hereLaanemetsa kirik

Laanemetsa kirik



http://translate.google.com/

Vene kroonu kinkis 16 000 rubla. Kirik ehitati puust, vundament paekivist ja katus raudplekist. 1. aprillil 1855 asus preester uude majja elama. Sarnased puukirikud olid ehitatud Valga linna (1847), Mõniste-Ritsikule (1855) ja mujale. Esialgu läks kogudusel hästi – 1850. aastal oli seal 1386 hinge, 1870. juba 2000, kuid siis tuli pööre. Kui mõisnikud müüsid talukrunte või rentisid maad välja, siis sageli andsid nad eesõiguse luteriusulistele.Vallavalitsusse ja kohtutesse eelistati luteriusulisi talupoegi. Õigeusulisi sunniti maksma luteri kirikule, õpetajale, köstrile ja koolide ülalpidamiseks. Paljud õigeusulised maata talupojad rändasid Venemaale ja asustasid seal õigeusu eestlaste kolooniad. 1927. aastal oli koguduses vaid 600 hinge ja neid jäi järjest vähemaks. Säilinud on õigeusu kihelkonna nõukogu koosoleku protokollid, vanim 1919. aasta 14. septembrist. Selles protokollis räägitakse, et endise Laanemetsa õigeusu kiriku kooli inventar, mis punaste röövimisest üle jäi, antakse ühendatud koolile üle.Maapidajatel tuli kirikule maksta viljaga, maata inimestel rahas. Näiteks tuli maapidajatel 1920. aastal anda üks puud rukkijahu ja kümme naela tangu. Osa inimesi sai väiksema normiga hakkama. Laanemetsa mõis aga pidi kolm puuda rukkijahu ja 30 naela tangu andma, 16–60aastased rahas maksjad viis marka. Koguduse suurim probleem on olnud korrastamata matuseaed.

1921. aastal soovis Võru praost saada 3000 marka vaimuliku keskvalitsuse ülalpidamiseks.Kihelkonnanõukogu otsus oli selline: 1. , omast waesusest meie wõime lubada 1500 mr., rohkem kuskilt meil võtta ei ole. 2.,vaimuliku ülemvalitsust paluda oma koosolekutes Tallinnas mitte seda arutada ja otsustada kuida moodi küla waeste koguduste raha wälja norida oma tarwiduste täieliku täitmiseks, waid rohkem mõttelda ja otsustada kuida moodi praegusel häda ja waesuse ajal oma kulud wähendada, et kogudused raske maksu koorma ära ei lõppeks. 1925. aasta 29. juunil otsustati kihelkonna 75. aastapäeva tähistada. Jumalateenistust kutsuti pidama metropoliit, samuti Valga, Karula, Antsla ja Ritsiku preestrid. Mitmetes aruannetes mainitakse, et kadunud on kiriku palju statistilisi andmeid, sest punaste salgad hävitasid dokumendid. Kiriku aruannetes on pidevalt ka kirjutatud, et kirik vajab remonti. Suuremale remondile raha ei leitud. Kirikuhooned lagunesid. Laanemetsa kogudus suleti 1966. aastal. Kirik oli aastaid Valga koduloomuuseumi laohoone, kus hoiti osa muuseumi varast. Laanemetsa kirik on ainus puukirik Valgamaal, kirik kuulub Eesti Apostliku Õigeusu koguduse bilanssi.

Allikas,Täna räägime Valgamaa kirikutest: Laanemetsa Apostliku Õigeusu kirik
10.03.2007
Taimi Käos, reporter 

 

 


Peeter I
(9.06.1672-8.02.1725)
Vene tsaar 1682-1721 ja Venemaa Keisririigi keiser 20.jaanuarist 1721-surmani.
Ta oli üks tähtsamaid Venemaa moderniseerijaid. Ta orienteerus tugevalt Lääne-Euroopale. Teda peetakse üheks Venemaa väljapaistvamaks poliitikuks üldse. Oma peaeesmärgiks pidas ta Venemaa muutmist euroopalikuks suurriigiks. Selleks tuli jagu saada majanduse ja kultuuri mahajäämusest, milleks kasutas esimesena ajude äravoolu soodustamist arenenud Euroopa riikidest.Ta saatis oma Euroopa-reisilt (1697-1698) Hollandist kotitäie kartuleid ja käskis need maha panna. Asi ei edenenud alguses sugugi. Rahva hulgas tekkisid isegi nn. “kartulimässud”. 1765. aastal andis senat ukaasi kartulikasvatuse kohta. Nii saadi käsukorras Venemaalgi kartulikasvatusega järjele.  

Kus riigis kasvatatakse kõige rohkem kartulit?
a) Venemaal

b) Indias

c) Hiinas

vikerraadio.err.ee/helid?main_id=913761