You are hereKartul ja nõiad

Kartul ja nõiad


 

Kartul ja nõiad lugu räägib rahvaarstidest-nõidadest.

Kartul on maavitsaliste sugukonna maavitsa perekonda kuuluv taim. Maavitsaliste mõned taimed omakorda on tuntud kui nõiataimed-nõiavitsad (koerapöörirohi, karumustikas, maavits). Nende mahlaga end määrides või sisse võttes põhjustas see sageli lendamise tunnet. Arvatakse ,et just nendest taimedest ja nende põhjustatud hallutsinatsioonidest ongi meieni jõudnud keskaegne kujund lendavatest nõidadest. Ravitsejad-tihti rahvakeeles nõiad olid aga enne 19 saj. keskpaika viimaseks aitajaks kui esivanemate ravitsemistarkustest jäi puudu või see ei aidanud.

 

 

Eesti keelde juurdus alamsaksa laensõna arst (Arzt) koolitatud arstkonna tekkides alles 19.sajandi teisel poolel. Sinnamaani oli rahva seas tuntud ütlus ;Kohtuga õigust ja tohtriga tervist saada on vaene asi;. Samasse aega 1850 ndattesse jääb ka enamuse eestlate jaoks kartuliavastamine ja seega ei ole kartuli kui ravimtaime kasutamine eestis kuigi sügavate traditsioonidega. 

Kartul on mürgine taim. Me ei mõtle sellele väga tihti, sest mürk ei ole mugulates, mida inimesed tarbivad. Ohtlikud on kartuli lehed, vars ja marjad. Näiteks kui närida mõned kartuli lehed tekitab see peamiselt kõhulahtisust ja peavalu, kuid kui tarbida seda suurtes kogustes on see nii mürgine, et võib viia inimese koomasse ja lõppeda surmaga.


Retk ilmakuulsate Lannamõtsa nõidade Suride radadel. 

Kord olla naised läbi metsa Suri juurde abisaama läinud. Võtnud talle vaevatasuks ka korvidega mune kaasa. Enne Suri juurde jõudmist hakkanud naistel munadest kahju ja siis peitnud naised munakorvid põõsa alla, et pärast koduminnes need sealt kaasa võtta. Jõudnud naised Suri juurde, Suri posind ja nõidund mis naistel tarvis ja öelnud siis naistele lahkudes: Ärge siis unustage põõsaalt mune ühes võtta! Naistel olnud silma häbi täis. Koduteel põõsaalt munakorve võttes avastanud naised ,et munakorvid on usse täis. Naised kohkund nüüd surmani ära ja pannud kus jalad võtavad kodupoole.


Külastame kuulsate Laanemetsa nõidade Suridega seotud paikasid ja kuulame nendega seotud lugusid. Kust on tulnud eesti keelde nimed, suri-muri, surra-murra, vale suri? Kust on pärit lugu ussisõnu teadvast mehest? Retke pikkus 25 km, mis läbitakse vastavalt aastaajale ja soovile kas jala, jalgratste või autodega. Retkele kuluv aeg autodega liikudes koos piknikuga 2 tundi. Retke maksumus 7 Eurot inimese kohta. Täpsem info: president@kartulivabariik.ee

 

 

 


Kongla Anne
Viimane teadaolev eesti nõid kes põletati tuleriidal 1640 aastal (8 aastat peale Tartu Ülikooli loomist). Ülekuulamise protokolli järgi selgub, et Ann on pärit Viiburist, kust ta 12 või 13 aasta eest saabunud Eestimaale. Umbes samal ajal on ta hakanud läbi käima ka Kuradiga ja õppinud nõidumist. Oma õpetajana nimetab ta Varudi külast pärit Gherti, kellega koos ta on ka libahundiks ja tuulispasaks käinud. Billingshauseni tütre surma põhjustamise võtab ta samuti omaks: musta koera kujul on ta tunginud Billingshauseni majja ja tütart kolm korda paitades ta surmale määranud. Järgmisel päeval on teda palutud mõisa tütart ravima tulla, kuid hoolimata ravitsemisest (kolm korda söese veega jootmisest) tütar sureb. Seoses teiste ümbruskonnas toimunud kuritegudega nimetab Ann ennast süüdi ei tunnista, kuid nimetab nimesid: Otta Wrangelli mõisa on süüdanud Kongla Maritza naine ühes oma poja Reinuga, kes Kuradi kutse peale tuulispaskadena kohale lendasid ja katuse ülevalt poolt põlema pistsid. Ann tunnistab, et ka tema oli Kuradi kutse peale sinna kohale lennanud. Allikas, www.histrodamus.ee

 


Kas maailmas on toimunud Kartulisõda?