You are hereKartul ja köök

Kartul ja köök


Kartuli köök on Kartuli Vabariigi kõige maitsvam ja lõhnavam osa ja selle loo kangelasteks ja jutustajateks on Ando, Maret, Ants (need on erinevate Eesti kartuli sortide nimed) ja nende värvikas sõpruskond. Siin otsitakse ja maitstakse ajalugu kahvliga. Head isu!

  

Maria Laidoneri kokaraamat 

 Kokka nagu kindraliproua!

  

Tänased lemmik magustoidud on koogid, trühvlid, crème brulee jne – nimekiri on lõputu. Millised olid levinumad magustoidud esimese Eesti vabariigi ajal? Vabaõhumuuseumi Kolu kõrtsi toitlustusjuht Marika Tõrv ütleb, et tolleaegsete magustoitude nimekiri on üsna pikk. Väga levinud olid muna ja vahukoore baasil tehtud kreemid. Populaarne oli kodune karamellikreem. Munast ja vahukoorest tehtud kreeme küpsetati ka ahjus ning valmis küpsetisele lisati vanillikastet. Argipäevaste magustoitude hulka kuulusid marjakissellid ja marjasupid, mida pakuti näiteks pudruga. Õuntestki valmistati igasuguseid magusroogi. Peenemates peredes tehti pidupäevaks ka jäätist. Selleks kasutati spetsiaalseid jäätisemasinaid või vahustati jäätisekreemi õues jää sees.
Häid roogi otsi «Maria Laidoneri kokaraamatust».

 

Magus zabaione-kaste

    200 ml magusat dessertveini (näiteks Sauternes)
    4 spl suhkrut
    6 munakollast
    pool sidrunit
    vaarikaid, kirsse, mureleid, maasikaid, mustikaid, metsmaasikaid, murakaid
    Pane vesi potti keema. Sega ümara põhjaga kausis kokku vein, suhkur ja munakollased. Riivi sisse sidrunikoor. Tõsta segu koos kausiga veepoti kohale ja vahusta vispliga umbes kuus kuni kümme minutit. Jälgi, et segu ei kuumeneks üle 70 kraadi. Tõsta soe zabaione-kaste kulbiga magustoidutaldrikusse ja kaunista marjadega.

Apelsini- ja konjakipuding
 

Puding

    3 klaasi kartulitärklist
    1 klaas vahukoort
    100 g võid
    6 muna
    0,5 klaasi suhkrut
    6 apelsini
    0,5 klaasi konjakit või brändit

 

Karamelli kaste

    1 klaas suhkrut
    1 klaas vahukoort
    4 spl konjakit või brändit
    Riivi apelsinidelt koor, vältides valget ja kibedat osa. Pressi apelsinidest mahl välja, sega sisse suhkur ja keeda, kuni alles on jäänud umbes ühe klaasi jagu mahla. Sega kartulitärklis potis piima, või ja keedetud apelsinimahlaga. Keeda tasasel tulel, kuni segu hakkab paksenema. Jahuta maha, lisa riivitud apelsinikoor ning vispelda ükshaaval sisse munakollased. Lisa konjak. Vahusta munavalged ning sega vaht tainasse.
    Määri küpsetusvorm võiga ning puista peale rohkelt suhkrut. Vala tainas vormi ja küpseta ahjus 180 kraadi juures 20–30 minutit.
    Serveeri värske apelsini viiludega või karamellikastmega. Viimase valmistamiseks sulata ja pruunista suhkur kuivas potis. Lisa vahukoor ja keeda segades, kuni kaste hakkab paksenema. Lisa brändi ja jahuta.

Imelised vahvlid Inglise kreemiga
 

Vahvlid

    1 klaas sooja sulavõid
    1 klaas vahukoort
    6 muna
    2/3 klaasi jahu
    8 tl suhkrut

 

Inglise kreem

    2 klaasi vahukoort
    0,5 klaasi suhkrut
    4 munakollast
    10 g želatiini
    vanilliessentsi või värske vanillikaun
    Alusta kreemi valmistamisest. Vahusta külm vahukoor. Sega kokku munakollased ja suhkur ning tõsta pliidile. Soojenda pidevalt segades keskmisel kuumusel, kuni see hakkab paksenema. Lisa sulatatud želatiin ja pane segu jää peale jahtuma. Kui see on jahtunud 30 kraadini, sega sisse vahukoor ja tõsta kreem külmkappi.
    Vahvlite tegemiseks klopi toasoe sulavõi, munakollased ja suhkur valgeks vahuks. Lisa klaasitäis vahukoort ja sega kõik korralikult läbi. Sõelu sisse jahu ja sega veel kord korralikult läbi. Vahusta munavalged ning sega munavalgevaht vähehaaval tainasse. Küpseta vahvleid vahvliraudade vahel üks-kaks minutit. Serveeri leigeid vahvleid külma Inglise kreemi ja mõne hapuka keedise, näiteks punase- või valgesõstramoosiga.

Vahvlitorud kreeka pähkli ja pistaatsiakreemiga

 
Kreem

    0,5 klaasi rohelisi pistaatsiapähkleid
    0,5 klaasi kreeka pähkleid
    4 munakollast
    1 klaas suhkrut
    0,5 klaasi vahukoort
    0,5 tl želatiini või 2 želatiinilehte

 

Vahvlid

    0,75 klaasi jahu
    0,75 klaasi kerget valget veini
    0,5 klaasi suhkrut
    3 spl sulatatud võid
    Purusta pähklid pastalaadseks massiks ja pane potti. Lisa suhkruga peaaegu valgeks vahuks vahustatud munakollased. Aja pool klaasi vahukoort keema ja lisa munadele. Soojenda munasegu keskmisel tulel, kuni see hakkab paksenema. Tõsta tulelt ära, lisa külmas vees sulatatud želatiin ja sega korralikult läbi. Vahusta ülejäänud vahukoor poolkõvaks vahuks ja lisa kreemile (kreem peab olema toasoe, muidu sulab vahustatud vahukoor ära). Pane jää peale jahtuma.
    Sega vahvlitaina koostisained pannkoogitaina-taoliseks vedelaks tainaks. Küpseta vahvliraudade vahel 1,5–2 minutit. Keera vahvlid kuumalt rulli ja kui vahvlirullid on jahtunud, täida pähklikreemiga.
    Serveeri suupisteks tee kõrvale. Kuna magusroog on rammus, paku tee juurde kindlasti ka sidrunit.

Meisterdamis ja seiklus pakett isadele ja poegadele
Vabandused kõigi piima vuntside ja kelgu nööride ees järgmine tekst on ainult tõelistele meestele. Kartohvli Musketärid on isade-poegade päev. Teeme kartulipüssid, külastame loomapargis karusid ja õpime karujälgesid tundma, peale mida läheme karujahile, laskemoonaks ikka Jõgeva kollased. Pärast teeme karust kotlette või frikadelle eks pärast näe. Tegemisi jätkub terveks päevaks. Paketi hind 45 Eurot (isa ja poeg ). Täpsem info: president@kartulivabariik.ee

 

 

 

 

Kartuli lugu

Honoré Julien
(USA presidendi Thomas Jeffersoni kokk( 1801-1809), Friikartulite arvatav kasutuselevõtja.
Belgia ajaloolane Jo Gerard väidab, et kartuleid friteeriti Meuse orus juba 1680. aastal. Selle piirkonna inimesed sõid palju kala, mida talveks ka külmutati. Kala kõrvale tükeldati kartuleid ja neid praeti rohkes õlis. Teine Belgia legend jutustab, et nimi French fries tekkis friikartulitele Esimese Maailmasõja ajal, kui Briti ja Ameerika sõdurid Belgiasse jõudsid. Nimelt oli Belgia armee ametlik keel tookord prantsuse keel ja seetõttu liitlasvägede sõdurid kartuleid nii kutsuma hakkasidki. Tegelikult olid friikartulid aga olemas muidugi ammugi enne Esimest Maailmasõda.USA president Thomas Jefferson olevat olnud suur Prantsuse roogade austaja. Tema ühes käsikirjas on aastal 1801 kirjutatud retsept “Potatoes deep-fried while raw, in small slices” ehk siis tooreste kartulilõikude friteerimine. Retsepti autor on presidendi prantslasest kokk Honoré Julien. Neil kaugetel aastatel ja kuni Waterloo lahinguni 1815. aastal kuulus Belgia Prantsusmaale ning tolle maalapi retseptid on Ameerika kokaraamatutes kõik Prantsuse roogade all. Selge on ka see, et üheski teises keeles peale inglise keele ei kutsuta friikartuleid Prantsuse kartuliteks.

 

Kartuli viktoriin
Kas maailma suurim kartul on kaalunud?
a) 5,9 kg

b) 8,1kg

c) 9,7kg

 

 

Vabariigi kodanikud/Eesti Vabariigi

rikkaim eestlane

Vikerraadio Eesti lugu

http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=917441